GPS mõõdistuse areng oü WeW-s.

Tänaseks päevaks on paljudel firmadel kasutusel oma isiklikud GPS mõõdistus süsteemid. Ka meil on kaks reaalaja Leica GPS530 komplekti. Kui veel ligi 10 aastat tagasi oli vastavate süsteemide kasutamine liigne luksus, siis tänapäeval tundub, et ilma GPS-ta ei saa enam vähemalt maapiirkonnas konkurentsis püsida. Saab ju nende abil väikese vaevaga mõõta objektile koordineerimiseks vajalikud baasid või lagedama ala puhul teostada kohe kogu mõõdistus. Teine variant oleks tulla traditsioonilisel viisil tahhümeetria käiguga kuskilt polügonomeetriapunktidelt, aga see oleks tunduvalt aeganõudvam ning töömahukam. Aga ka GPS-mõõtmised arenevad edasi. Oli aeg, kui oldi rahul staatilisel viisil teostatud mõõtmistega ning hilisemate kameraalsete ümberarvutustega. Siis tuli reaal-aja GPS, mis annab kohe täpsed (teoreetiliselt alla sendimeetir täpsuse) koordinaadid objektil kätte ning väljas saab teostada koheselt ka vajadusel märkimistöid ning näitek piiripunkti kontrolli, kui koordinaadid olemas on. Ka tahhümeetriaga edasi minekuks mõõdetud baasidelt saab kohe sisestada õiged koordinaadid. Kameraalis saab seejärel suurema vaevata mõõdetud andmet konvertida otse joonestusprogrammi. 

Kui 6 aastat tagasi (2003) soetasime reaalaja GPS-i komplekti, siis tundus esmapilgul, et kõik on ideaalne - muudkui mine ja mõõda. Aga peagi selgus, et midagi oleks veel vaja... Nimelt eeldas GPS mõõdistus endiselt baasjaama (referentsjaama) kindelpunktile panekut ning sinna ka valvuri jätmist. Kui objektil baas maas, siis tuli teha lisasõit baaspunktil oleva jaama ja valvuri järele. Selline tegevus "röövis" endiselt ca. tund aega mõõdistusaega. Sealt hakkas mõte aerenema oma kindla baasjaama järele. Mujal maailmas arendati juba GPS-jaamade võrke, aga Eestis tundus see veel toona kauge tuleviku unistusena (aastal 2003). Oli küll jutte nendest, aga arvestades ühe jaama hinda, siis oleks eraettevõttele olnud selle arendus päris suur väljaminek. Lihtsam variant oli panna oma jaam kuskile turvalisse kohta üles ning teostada sealt mõõtmisi. Aga kuna ühe jaama tööpiirkond on ca.30km ümber baasjaama, siis päris statsionaarseks ei saanud ka üht seadet panna. Ja kaugemal oli endiselt valvurit vaja.

Umbes kolm aastat tagasi (2006) püstitas EMÜ oma õppehoonele püsiva GPS baasjaama ning ka meie saime sinna ühe telefoninumbri, et kasutada Tartu linna ümbruses seda jaama. See oli juba tuntav edasiminek. Nüüd võis sõita Tartu ümbruses otse objektile ning hakata koheselt mõõtma. Parematel päevadel sai maapiirkonnas piisava täpsuse (4-5cm) kätte ka kaugemal, kui 30km piir. Samas mujal Eestis tuli endiselt leppida oma baasjaama kasutamisega.

Samal ajal (või ka ehk natuke varem) hakkasid levima jutud GPS-püsijaamade võrkude arendamisest erinevate firmade poolt nii väiksemal kui ka suuremal kujul. Esimese tõsisema tulemuseni jõudis arvatavasti Geosoft oma GNSS püsijaamade võrguga, mis peaks kogu Eesti territooriumi katma.

Uute võrkude puhul on aga vanade reaalaja GPS süsteemide probleemiks GPRS ühendust pakkuvate mobiilseadmete puudumine seadmetes. Nimelt meie GPS530 Siemensi telefon toetab datakõnet, aga mitte GPRS ühendust, samas uued võrgud on üles ehitatud GPRS ühenduse teel parandite saamisele. GPRS-i puhul tuleb maksta andmemahu pealt vastukaaluks data-kõne minutihinnale. Seega selline süsteem on kasutajale odavam (ei maksa telefonikõne minutihinda ja hoolimata pidavast andmete liikumisest on nende maht väga väike) ning ei vaja eraldi numbrit igale sissehelistajale - tavakõne hõivab ju ühe sidekanali ja sellest tulenevalt ei pea teenuse pakkujal olema tervet rida sissehelistamist võimaldvaid telefone (iga datakõne vastuvõtmiseks peaks olema oma number vältimaks nö.andmete saamise "järjekordi"). Tõonäoliselt oleks ehk võimalik ehitada üles ka terminaal, mis võimaldaks analoogselt telefonihääletamissüsteemidega jagada ühele numbrile sissehelistavad kõned erinevate nö.alamnumbrite vahel - aga sellisel süsteemil ei oleks vist enam kaasaegseid seadmeid kasutades tulevikku. 

Kuidas siis saaksime edasi, et meie GPS süsteem oleks ka edaspidi nii öelda kaas-aegne?

Meie jaoks pole probleem mitte GPS seadmes endas vaid telefonis, mis on sinna külge ühendatud. Tänaseks päevaks paistab, et on olemas nii mõnigi lahendusevariant, mida lähiajal on plaanis proovida. Paari asja on ka proovitud, millest lähiajal on plaan põgus ülevaade anda.