Selle talve suur lumi pani päris tõsiselt mõtlema maamõõdutööde võimalikusesse. Mida sa ikka mõõdad, kui näha on ainult meetrist kõrgemad objektid. Kõik muu oluline - teeääred, kaevuluugid, äärekivid, pinnaseliigid - on paksu lume all ja selle tuvastamine, ilma raske lisatööta, suhteliselt võimatu.
Aga sellest hoolimata on tellijal oma soovid ning nõudmised ja neid tuleb siis parimal võimalikul moel üritada täita. Ja et suures lumes hätta ei jääks, siis sai soetatud lumeräätsad. Valik sai tehtud esimesest võimalikust kohast ja valitud sai soodsama hinnaga toode, milleks olid Baldas Nevada nimelised räätsad. Tegemist on väiksemõõduliste, kergete
ja heade liikumismugavustega räätsadega. Et pidamine ka jääl ja kõval lumel säiliks, siis on
neil põhja all tugevad metallnaastud. Igaljuhul jäisel teel, kus kõik külainimesed ääri-veeri liikusid, käisid meie mehed nagu jääd poleks olemaski. Ka jalgapanek, erinevalt algsetest kartustest, käib kiirelt ja mugavalt. Lubatud kehakaal on kuni 100 kg. Aga...
Nüüdseks on ilmnenud kõige hea
juures ka mõni "aga".
Esiteks esmases kohevas lumes vajusid need ehk 5-10cm vähem kui lihtsalt saapaga. Samas parem, kui mitte mi
dagi. Ja kui väike koorik peal, siis saabastes mees vajus ikka kohati vööni läbi lume. Räätsadega sai ikka rahuldavalt edasi.
Suurem miinus on nende räätsade plastmassist konstruktsioon, mis kahjuks jala alt ka järgi andis. Tänaseks päevaks on sinna saanud metallist tugevdused.
Kokkuvõttes võiks öelda, et kui nende räätsadega käia ainult lumel, siis ehk oleks ka see plastmass vastu pidanud. Aga meie tööga seoses satub igasugusele pinnasele ning tõonäoliselt kõvemal pinnasel - jäädes metallnaastudele kandma - andis keharaskusele järgi pehmem plastmass.
Posts
