Majandustegevuse register ja õigused teostada erinevaid geodeetilisi mõõdistustöid.

Teen siia kopi/paste muudatustest, mis toimusid seoses MTR'i muudatustega ja mis puudutavad ga geodeetide õigusi erinevaid geodeetilisi töid teha.

Seoses 01.07.2014 kehtima hakanud MsüS-iga on ehitusseaduses mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutavad ehitusvaldkonna ettevõtjaid.

Alates 01.07.2014 peab ehitusalal tegutseda sooviv ettevõte (ehitamise, projekteerimise, omaniku järelevalve tegemise, ehitusuuringute tegemise, ehitusprojektide ekspertiiside tegemise, ehitiste ekspertiiside tegemise valdkondades) esitama majandustegevusteate. Senised majandustegevuse registri (MTR) registreeringud muutusid automaatselt majandustegevusteadeteks, millised on leitavad uuenenud MTR-is ja samal tegevusalal jätkamiseks ei pea ettevõtja uuesti teadet esitama hakkama. Uut majandustegevusteadet esitada, olemas oleva teate andmeid muuta või valdkonnas tegutsemise lõpetamisest saab ettevõtja kõige lihtsamalt ja kiiremini ning ilma riigilõivu tasumata teatada Eesti teabevärava kaudu (https://www.eesti.ee/est/teemad/ettevotja/load_ja_registreeringud_1/ehitus/ehitusvaldkonna_majandustegevusteate_esitamine). Uue majandustegevusteate esitamisel on oluline teada, et teade loetakse esitatuks alles siis, kui MTR-is on olemas vastutava spetsialisti kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga (vastutav spetsialist saab ka oma kinnitusest ka loobuda). Õigussuhte olemasolu kinnitust saab vastutav spetsialist anda või sellest loobuda samuti Eesti teabevärava kaudu (https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/too_ja_toosuhted/vastutavaisikukinnitused).

Majandustegevusteadet on võimalik esitada ka koos vastutava spetsialisti kinnitusega Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) vahendusel, kes kannab teate andmed MTR-i. Sellisel juhul tuleb tasuda riigilõivu 10 eurot iga tegevusala kohta ning sama riigilõiv kehtib ka andmete muutmise või majandustegevuse jätkamise teate puhul. Vastavad juhised ja vormid leiate TJA kodulehelt (http://tja.ee/majandustegevuse-register).

Vastutav spetsialist võib üleminekuperioodil: ehitamise tegevusalal kuni 30. juunini 2018 ning projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemise tegevusalal kuni 30. juunini 2016, oma pädevust tõendada ka erialase kõrghariduse ja erialase kolmeaastase töökogemusega.

Edaspidi kinnitab ettevõtja oma teates esitatud andmeid majandusaasta aruande või tuludeklaratsiooni esitamisega. Kui 15.04.2014 seisuga jäid andmed kinnitamata tuleb andmete õigsuse kinnitamise leht saata koos vastutava spetsialisti kinnitusega TJA-le (e-kirjana majandustegevusteade@tja.ee või posti teel Tehnilise Järelevalve Amet, Sõle 23A, 10614 Tallinn)

Lisainfot veel:
https://www.mkm.ee/et/majandustegevuse-register-uueneb
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014008 

Leica MS 50 tööhoos

Leica MS 50 Jõgevamaal Voore silda scaneerimas.

Geodeetilised mõõdistused metsateel...

Ühel pühapäeva hommikusel tunnil, kui enamus inimesi mõnusalt veel voodis pikutas, satusin mina metsavahele mõõtmistöid tegema. Seistes keset teed panin tähele mõnikümmend meetrid eemal üht jänest teele tulemas. Tuli, vaatas ringi ja hakkas minu poole sammuma. ootasin, et millal ta mind märkab ja metsa tormab, aga ei! Sammus teine minuni, vaatas meetri kauguselt mulle otsa a'la Mis teed siin? ja läks tuldud teed tagasi. OK mõtlesin, et näe, nagu ikka on sellisel hetkel fototehnika meetrite kaugusel autos istme peal... Aga vaid loetud minutid hiljem sammus teine uuest minu suunas - seekord õnnestus telefon salvestama saada...

Geoalus ehk geodeetiline alusplaan.

Nii nagu ikka – heal lapsel olevat mitu nime - on ka geodeetilisel alusplaanil mitu võimaliku erinevat kõla-pilti: geodeetiline alusplaan, geoalus, projekteerimisalus, maa-ala plaan koos maa-aluste kommunikatsiooni-dega, topoalus. Ja võibolla veel nii mõnigi, hetkel pähe tulemata, nimetus.

Enamasti viitavad need kõik ühele asjale ja silmas on peetud projekteerimiseks sobivat suuremõõtkavalist maa-ala plaani, kuhu on peale kantud ka maa-alused kommunikatsioonid ning kaevude info.

Seega peab geodeetiline alusplaan olema sobiv millegi projekteerimiseks või planeerimiseks. Sõltuvalt eesmärgist pannakse paika soovid ja nõuded valmiva plaani mahule ja sellel esitatavale infole.

Üldiselt on selge see, mis ühel „harju keskmisel“ geodeetilisel alusplaanil peab olema – see on maa-pealne situatsioon ja maa-alused trassi-kaablid ning lisaks ka mõned kõrgusmärgid.

Selleks, et see „harju keskmine“ liiga „lahjaks“ ei jääks, on koostatud ja juba 2007 aastal vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus  nr.70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“, kus on päris pikalt ja laialt kirjeldatud nõudeid, millele üks geodeetiline alusplaan peab vastama ja mis lisaks peab koostatavas toimikus olema.

Aga, et see nõuete järgi „vormistatud“ harju keskmine ei põhjustaks hiljem lisamõõdistuste näol täien-davaid väljaminekuid, tuleks veel nii ühe kui teisega arvestada plaani tellimisel.

Et mitte väga detailidesse laskuda, siis üritan lühidalt kirjeldada seda, mida meie oleme soovitanud arves-tada geodeetilise alusplaani koostamisel keskmisele linna krundile - näiteks hoone või selle juurde-ehituse projeketeerimise eesmärgil. Keksmise krundi all peame me silmas kuni paarituhande ruutmeetirst tavalist linna kinnistut.

Geodeetiline alusplaan peab hõlmama krunti ja selle lähiümbrust – ehk siis peaks plaanil olema ka vähemalt naabrite hoonete fassaadid ja krundi esised tänava-alad. Siin võib tekkida küsimus, et kui kaugel paiknevad naabrite hooned peaks mõõtma? Siin ei saa üheselt määrata, et 5, 10 või 20 meetrit piirist. See on see osa, mis peab tulema kogemustest ja aimust, et mida projekteerijal võib vaja minna projekti koostamisel. Aga milleks üldse naabri hooned? Kuna näiteks päästeamet tahab näha ja mõõta plaanilt nende kaugust projekteeritud hoonest, tuvastamaks, et see vahemaa ikka vastab tuleohutuse nõuetele.

Plaanile tuleb kanda kindlasti kõik olemasolev oluline situatsioon – puud, põõsad, aiad, olemasolevad hooned jm rajatised, kaevud, teed jne. Pole just meeldiv ühe tühise linnas arvel oleva puu pärast kogu projekt ümber teha, sest seda puud polnud plaanile mõõdetud ja linn ei luba seda maha võtta.

Plaanile peavad olema kantud kõik maa-alused trassid, et teaks kust saab elektrit ning vett ja kuhu lasta kanalisatsioon. Trasside kaablite plaanil olevad asukohad tuleks ka kooskõlastada – see lisab kindlustunnet nende õigsuse kohta. Ja ühtlasi vähendab võimalikku riski projektide ümbertegemise näol (sellega seoses raha ja aja kulu), kuna mõni planeeritav rajatis on sattunud plaanile kandmata trassile. „Kooskõlastuse“ kõlava nime puhul tuleb siiski arvestada, et nii mõnigi trassivaldaja ei kooskõlasta vaid „vaatab üle“, „väljastab andmed“ või ei ütle üldse midagi oma trasside kohta plaanil (N: Tallinna Vesi.). Lisaks läheb projekteerijal üldiselt kergemini projekti kooskõlastamine, kui on juba märge (kuupäev ja kooskõlastuse nr.) geoaluse kooskõlastuse kohta olemas.

Kontrollida ja mõõdistada tuleks piisaval hulgal ka maapinna kõrgusi krundile ja lähiümbrusesse saamaks aimu maapinna kaldest ja lohkudest. Ei ole just kõige meeldivam avastada, et suure vihma järel kogu naabri krundi pinnavesi või tänavavesi krundile voolab – ja hullemal juhul ka majja sisse trügib.

Ka katastriüksuse piiride õigsus plaanil tuleb üle kontrollida ja võimalusel võiks need ka looduses üle kontrollida. On olnud juhuseid, kus tegelik registreeritud piir ei kattu maaüksuste omanike aja jooksul kujunenud piiriga – näiteks olmeasoleva aiaga.

Uurida tuleb oluliste kaevude mõõdud ning torude andmed – kõrgused, läbimõõdud – et saaks projek-teerida vajadusel kommunikatsioonide ühendused krundile.

Hea on, kui on krundile paigutatud ka mõned kõrgusmärgid ja mõõdetud sokli kõrgused olemasolevatel hoonetel. Seda siis selleks, et hilisemate ehituste käigus sama süsteemi kõrgusi kasutada ja mitte avastada, et ühele kõrgusele planeeritud põrandapindade vahele tuleb tegelikuses aste, kuna ehitusele on kõrgus saadud kuidagi teisiti – ja siin ei aita hiljem suurt teadmine, kelle lähtepunkt õigem oli – aeg ja raha on kulunud.

Lõplik plaani digitaalne CAD formaadis väljund (dwg, dgn, dxf) peab vastama kehtivatele, eelmainitud , MKM'i määrusele, mis puudutavad joonise kihte, joonestiile, tingmärke jm olulisi elemente. Lisaks võiks olla ka plaani ja muu dokumentatsiooni pdf kujul failid, et igaüks saaks kiirelt tulemile pilgu peale visata sõltumata arvutist ning arvutis olevast eritarkvarast.

Ning lõpuks peab plaan olema ka esitatud kohalikule omavalitsusele digitaalsel kujul ja vajadusel (sõltub omavalitsusest) ka paberkandjal ning ka tellijale toimikuna esitatud.

Hea ja korralik geodeetiline alusplaan

Eile tuli ja istus üks kogenud ja vana projekteerija meie juurde maha ning hakkas arutama, et kuhu planeerida ümbertõstetava polügonomeetriapunkti asukoht, mis seoses projekteeritava kergliiklusteega läheb kaduma. Kergliiklustee jälle projekteeritakse seoses ühe uue kaupluse rajamisega. Kauplusega seoses jälle projekteeritakse lisaks kauplusehoonetele ka kogu hoone ümbruse teed, parklad, trassid jne. Kogu selle asja aluseks on teadupärast geodeetiline alusplaan. Selline märkamatu osa tööst, mille põhimõtteliselt võib objekti valmides minema visata, kuna kogu situatsioon on üldjuhul muutunud.

Aga muu töise jutu sees mainis siis see projekteerija, et hoolimata oma pikast projekteerimise kogemusest sai ta sellel objektil aru,et kui oluline on HEA ja KORRALIK geoadeetiline alusplaan. Ta nimelt olevat kaks kuud selle täpsusega aega raisanud. Küll oli üks ja teine asi valesti plaanil. Siis jälle miskit puudu. Ta oli ise käinud väljas täpsustamas ja kontrollimas. Küsi, täpsusta, oota, ja ikka miskit viga. Aeg muutkui läheb.

Millest siis sellised probleemid?

Lühidalt öeldes. Geoaluse tellis objekti tellija. Loomulikult eelistas tema odavaimat varianti. Kindlasti käis selle juurde ka jutt, et linnas on kõik olemas jne. Geodeet, kes selle tegi, panigi olemasolevatest materjalidest plaani kokku ja andis üle. Ehk isegi hoidis kooskõlastuse raha kokku, sest plaanilt oli puudu näiteks sidekapp koos sinna minevate kaablitega, mida Elionis kooskõlastades oleks kindlasti tähele pandud. (Elioni kooskõlastus aga maksab: kuni hektarilinie tükk 22,37 ja üle selle 57,52 EUR'i).

Kokkuvõttes, arvestades selliste objektide kogumaksumusi (projekteerimised, ehitused jne), kas siis geoalus on see koht, kust tuleks kokku hoida? Selle hind koguobjekti maksumusest on põhimõtteliselt võileivahind. Aga kui seda tuleb töö käigus kohendada ja parandada ja kui siis seal veel mõni märkamatu aga oluline viga sisse jääb, siis on lõpuks vaeva ja kulu rohkem, kui üks kord algatuseks korralik alus tellida.

Veidi pilte geodeetide tegemistest

Klient küsib, meie vastame - geoaluse kooskõlastamine.

Mõni nädal tagasi küsiti meilt Tallina kohta infot trassivaldajate kooskõlastuste kohta, et kas nenest peaks koos tööga kliendile ka mingi märk maha jääma. Sai siis väike vastus kirjutatud sellele teemale:

Kõigepealt on mul hea meel, et läbi blogi on tulnud vastukajasid ka teemadel, mille eesmärgil sai seda alustatud - et ka tavainimene saaks aimu ja infot geodeetiliste tööde teemadel.

Uurisin veidi ka Tallinna pool kooskõlastuste andmise tänast päeva ja sain teada, et ega seal suurt midagi pole muutunud mõne aasta tagusega ja pakun, et ka 5-6 aasta taguse olukorraga (kliendil oli kogemus sellest ajast).
Põhimõtteliselt on olemas trassivaldajad, kes annavad kooskõlastuse ja kes ei anna.
Näiteks Tallinna Vesi kooskõlastust ei anna. Ta väljastab ainult trasside kohta temal oleva info. Seega, kui kuskil on märge, et Tallinna Vesi on joonise kooskõlastanud, siis on see väljamõeldis. Eesti Energia (Jaotusvõrk) pidavat plaanile kirjutama märkuse, et matejalid on väljastatud. Meie oleme saanud e-mailile kirja, et plaan on üle vaadatud koos kuupäeva ja ülevaatamise numbriga. Eesti Gaasil ja Elionil on tasulised kooskõlastused. Elion väljastab kooskõlastuse digitaalselt. Sõltuvalt piirkonnast võib seal veel olla trasside valdajaid, kelle kooskõlastus on vajalik (tänavavalgustus vm)

Üldiselt võiks öelda, et mingi märk kooskõlastusest peaks ikka jääma. Kes siis kirjutab joonise väljatrüki koopiale või kes saadab e-mailiga.
Seega võiks nõuda nende väljatrükkide või koopiate edastamist.

Väljastatud märkusega kooskõlastuse kohta võtab trassi valdaja vastutuse trassi õigsuse eest enda pele. Muudel juhtudel jääb see seaduse silmis geodeedi kanda (ka siis, kui on olemas ülevaatuse kohta märge).
Kui nüüd geodeet väidab, et tal on olemas kooskõlastused, aga hiljem selgub, et siiski polnud, siis probleemide puhul vastutab geodeet tekinud jamade eest (ehk siis vastutab oma plaani õigsuse eest). Sellele lisandub muidugi siis ka Teie aja- ja närvikulu.

Lisaks peab Tallinnas olema töö laetud Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi (Tallinna LV Geodeesia ja kartograafia osakonda).
Kui sinna pole töö laetud ega toimikud viidud, siis tõonäoliselt tekivad projekti edasistes etappides kohe tõrked (lähteülessannete saamisel näiteks).

Väljavõtte Tallinna LV geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korrast:
§ 10. Mõõdistustöö esitamine
(1) Mõõdistustöö teostaja esitab pärast mõõdistustöö lõpetamist tulemid kümne päeva jooksul ametile järgmiselt:
1) digitaalsed tulemid (joonised, tabelid) esitatakse Geoveebi;
2) kaevude uurimisandmed esitatakse kas põhijoonisel või Exceli tabelis;
3) aruanded ning muu seonduv materjal esitatakse paberkandjal ametile.
(2) Mõõdistustöö lõpeb pärast seda, kui mõõdistustöö teostaja esitab mõõdistustöö tulemid ning amet kinnitab mõõdistustöö tulemite kättesaamist. Ameti kinnituseks on Geoveebi administraatori vastavasisuline märge Geoveebis.

Koos digitaalse faili saamisega võiks nõuda ka töö teostajalt ühe toimiku koopia koos kooskõlastuste väljatrükkidega omale.
Näiteks Tartu linnas annab Tartu LV ühele linna viidud toimikule oma pitsati, mis tõendab töö linna laadimist ja seega LV silmis korras olekut.
Selle toimiku anname meie edasi tellijale.

Eks siin võib olla nii, et kui on kasutatud olemasolevaid plaane ning need on piisavalt värsked, siis on geodeet võtnud omale vastutuse, et plaan on õige ja on sellega natuke oma töövaeva kokku hoidnud.
Eks praegused madalad hinnad sunnivad igal võimalikul moel kokku hoidma.

Edu soovides.