Geoalus ehk geodeetiline alusplaan.

Nii nagu ikka – heal lapsel olevat mitu nime - on ka geodeetilisel alusplaanil mitu võimaliku erinevat kõla-pilti: geodeetiline alusplaan, geoalus, projekteerimisalus, maa-ala plaan koos maa-aluste kommunikatsiooni-dega, topoalus. Ja võibolla veel nii mõnigi, hetkel pähe tulemata, nimetus.

Enamasti viitavad need kõik ühele asjale ja silmas on peetud projekteerimiseks sobivat suuremõõtkavalist maa-ala plaani, kuhu on peale kantud ka maa-alused kommunikatsioonid ning kaevude info.

Seega peab geodeetiline alusplaan olema sobiv millegi projekteerimiseks või planeerimiseks. Sõltuvalt eesmärgist pannakse paika soovid ja nõuded valmiva plaani mahule ja sellel esitatavale infole.

Üldiselt on selge see, mis ühel „harju keskmisel“ geodeetilisel alusplaanil peab olema – see on maa-pealne situatsioon ja maa-alused trassi-kaablid ning lisaks ka mõned kõrgusmärgid.

Selleks, et see „harju keskmine“ liiga „lahjaks“ ei jääks, on koostatud ja juba 2007 aastal vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määrus  nr.70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“, kus on päris pikalt ja laialt kirjeldatud nõudeid, millele üks geodeetiline alusplaan peab vastama ja mis lisaks peab koostatavas toimikus olema.

Aga, et see nõuete järgi „vormistatud“ harju keskmine ei põhjustaks hiljem lisamõõdistuste näol täien-davaid väljaminekuid, tuleks veel nii ühe kui teisega arvestada plaani tellimisel.

Et mitte väga detailidesse laskuda, siis üritan lühidalt kirjeldada seda, mida meie oleme soovitanud arves-tada geodeetilise alusplaani koostamisel keskmisele linna krundile - näiteks hoone või selle juurde-ehituse projeketeerimise eesmärgil. Keksmise krundi all peame me silmas kuni paarituhande ruutmeetirst tavalist linna kinnistut.

Geodeetiline alusplaan peab hõlmama krunti ja selle lähiümbrust – ehk siis peaks plaanil olema ka vähemalt naabrite hoonete fassaadid ja krundi esised tänava-alad. Siin võib tekkida küsimus, et kui kaugel paiknevad naabrite hooned peaks mõõtma? Siin ei saa üheselt määrata, et 5, 10 või 20 meetrit piirist. See on see osa, mis peab tulema kogemustest ja aimust, et mida projekteerijal võib vaja minna projekti koostamisel. Aga milleks üldse naabri hooned? Kuna näiteks päästeamet tahab näha ja mõõta plaanilt nende kaugust projekteeritud hoonest, tuvastamaks, et see vahemaa ikka vastab tuleohutuse nõuetele.

Plaanile tuleb kanda kindlasti kõik olemasolev oluline situatsioon – puud, põõsad, aiad, olemasolevad hooned jm rajatised, kaevud, teed jne. Pole just meeldiv ühe tühise linnas arvel oleva puu pärast kogu projekt ümber teha, sest seda puud polnud plaanile mõõdetud ja linn ei luba seda maha võtta.

Plaanile peavad olema kantud kõik maa-alused trassid, et teaks kust saab elektrit ning vett ja kuhu lasta kanalisatsioon. Trasside kaablite plaanil olevad asukohad tuleks ka kooskõlastada – see lisab kindlustunnet nende õigsuse kohta. Ja ühtlasi vähendab võimalikku riski projektide ümbertegemise näol (sellega seoses raha ja aja kulu), kuna mõni planeeritav rajatis on sattunud plaanile kandmata trassile. „Kooskõlastuse“ kõlava nime puhul tuleb siiski arvestada, et nii mõnigi trassivaldaja ei kooskõlasta vaid „vaatab üle“, „väljastab andmed“ või ei ütle üldse midagi oma trasside kohta plaanil (N: Tallinna Vesi.). Lisaks läheb projekteerijal üldiselt kergemini projekti kooskõlastamine, kui on juba märge (kuupäev ja kooskõlastuse nr.) geoaluse kooskõlastuse kohta olemas.

Kontrollida ja mõõdistada tuleks piisaval hulgal ka maapinna kõrgusi krundile ja lähiümbrusesse saamaks aimu maapinna kaldest ja lohkudest. Ei ole just kõige meeldivam avastada, et suure vihma järel kogu naabri krundi pinnavesi või tänavavesi krundile voolab – ja hullemal juhul ka majja sisse trügib.

Ka katastriüksuse piiride õigsus plaanil tuleb üle kontrollida ja võimalusel võiks need ka looduses üle kontrollida. On olnud juhuseid, kus tegelik registreeritud piir ei kattu maaüksuste omanike aja jooksul kujunenud piiriga – näiteks olmeasoleva aiaga.

Uurida tuleb oluliste kaevude mõõdud ning torude andmed – kõrgused, läbimõõdud – et saaks projek-teerida vajadusel kommunikatsioonide ühendused krundile.

Hea on, kui on krundile paigutatud ka mõned kõrgusmärgid ja mõõdetud sokli kõrgused olemasolevatel hoonetel. Seda siis selleks, et hilisemate ehituste käigus sama süsteemi kõrgusi kasutada ja mitte avastada, et ühele kõrgusele planeeritud põrandapindade vahele tuleb tegelikuses aste, kuna ehitusele on kõrgus saadud kuidagi teisiti – ja siin ei aita hiljem suurt teadmine, kelle lähtepunkt õigem oli – aeg ja raha on kulunud.

Lõplik plaani digitaalne CAD formaadis väljund (dwg, dgn, dxf) peab vastama kehtivatele, eelmainitud , MKM'i määrusele, mis puudutavad joonise kihte, joonestiile, tingmärke jm olulisi elemente. Lisaks võiks olla ka plaani ja muu dokumentatsiooni pdf kujul failid, et igaüks saaks kiirelt tulemile pilgu peale visata sõltumata arvutist ning arvutis olevast eritarkvarast.

Ning lõpuks peab plaan olema ka esitatud kohalikule omavalitsusele digitaalsel kujul ja vajadusel (sõltub omavalitsusest) ka paberkandjal ning ka tellijale toimikuna esitatud.