Klient küsib, meie vastame - geoaluse kooskõlastamine.

Mõni nädal tagasi küsiti meilt Tallina kohta infot trassivaldajate kooskõlastuste kohta, et kas nenest peaks koos tööga kliendile ka mingi märk maha jääma. Sai siis väike vastus kirjutatud sellele teemale:

Kõigepealt on mul hea meel, et läbi blogi on tulnud vastukajasid ka teemadel, mille eesmärgil sai seda alustatud - et ka tavainimene saaks aimu ja infot geodeetiliste tööde teemadel.

Uurisin veidi ka Tallinna pool kooskõlastuste andmise tänast päeva ja sain teada, et ega seal suurt midagi pole muutunud mõne aasta tagusega ja pakun, et ka 5-6 aasta taguse olukorraga (kliendil oli kogemus sellest ajast).
Põhimõtteliselt on olemas trassivaldajad, kes annavad kooskõlastuse ja kes ei anna.
Näiteks Tallinna Vesi kooskõlastust ei anna. Ta väljastab ainult trasside kohta temal oleva info. Seega, kui kuskil on märge, et Tallinna Vesi on joonise kooskõlastanud, siis on see väljamõeldis. Eesti Energia (Jaotusvõrk) pidavat plaanile kirjutama märkuse, et matejalid on väljastatud. Meie oleme saanud e-mailile kirja, et plaan on üle vaadatud koos kuupäeva ja ülevaatamise numbriga. Eesti Gaasil ja Elionil on tasulised kooskõlastused. Elion väljastab kooskõlastuse digitaalselt. Sõltuvalt piirkonnast võib seal veel olla trasside valdajaid, kelle kooskõlastus on vajalik (tänavavalgustus vm)

Üldiselt võiks öelda, et mingi märk kooskõlastusest peaks ikka jääma. Kes siis kirjutab joonise väljatrüki koopiale või kes saadab e-mailiga.
Seega võiks nõuda nende väljatrükkide või koopiate edastamist.

Väljastatud märkusega kooskõlastuse kohta võtab trassi valdaja vastutuse trassi õigsuse eest enda pele. Muudel juhtudel jääb see seaduse silmis geodeedi kanda (ka siis, kui on olemas ülevaatuse kohta märge).
Kui nüüd geodeet väidab, et tal on olemas kooskõlastused, aga hiljem selgub, et siiski polnud, siis probleemide puhul vastutab geodeet tekinud jamade eest (ehk siis vastutab oma plaani õigsuse eest). Sellele lisandub muidugi siis ka Teie aja- ja närvikulu.

Lisaks peab Tallinnas olema töö laetud Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi (Tallinna LV Geodeesia ja kartograafia osakonda).
Kui sinna pole töö laetud ega toimikud viidud, siis tõonäoliselt tekivad projekti edasistes etappides kohe tõrked (lähteülessannete saamisel näiteks).

Väljavõtte Tallinna LV geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde korrast:
§ 10. Mõõdistustöö esitamine
(1) Mõõdistustöö teostaja esitab pärast mõõdistustöö lõpetamist tulemid kümne päeva jooksul ametile järgmiselt:
1) digitaalsed tulemid (joonised, tabelid) esitatakse Geoveebi;
2) kaevude uurimisandmed esitatakse kas põhijoonisel või Exceli tabelis;
3) aruanded ning muu seonduv materjal esitatakse paberkandjal ametile.
(2) Mõõdistustöö lõpeb pärast seda, kui mõõdistustöö teostaja esitab mõõdistustöö tulemid ning amet kinnitab mõõdistustöö tulemite kättesaamist. Ameti kinnituseks on Geoveebi administraatori vastavasisuline märge Geoveebis.

Koos digitaalse faili saamisega võiks nõuda ka töö teostajalt ühe toimiku koopia koos kooskõlastuste väljatrükkidega omale.
Näiteks Tartu linnas annab Tartu LV ühele linna viidud toimikule oma pitsati, mis tõendab töö linna laadimist ja seega LV silmis korras olekut.
Selle toimiku anname meie edasi tellijale.

Eks siin võib olla nii, et kui on kasutatud olemasolevaid plaane ning need on piisavalt värsked, siis on geodeet võtnud omale vastutuse, et plaan on õige ja on sellega natuke oma töövaeva kokku hoidnud.
Eks praegused madalad hinnad sunnivad igal võimalikul moel kokku hoidma.

Edu soovides.

Lumeräätsad.

Selle talve suur lumi pani päris tõsiselt mõtlema maamõõdutööde võimalikusesse. Mida sa ikka mõõdad, kui näha on ainult meetrist kõrgemad objektid. Kõik muu oluline - teeääred, kaevuluugid, äärekivid, pinnaseliigid - on paksu lume all ja selle tuvastamine, ilma raske lisatööta, suhteliselt võimatu.

Aga sellest hoolimata on tellijal oma soovid ning nõudmised ja neid tuleb siis parimal võimalikul moel üritada täita. Ja et suures lumes hätta ei jääks, siis sai soetatud lumeräätsad. Valik sai tehtud esimesest võimalikust kohast ja valitud sai soodsama hinnaga toode, milleks olid Baldas Nevada nimelised räätsad. Tegemist on väiksemõõduliste, kergete

ja heade liikumismugavustega räätsadega. Et pidamine ka jääl ja kõval lumel säiliks, siis on

neil põhja all tugevad metallnaastud. Igaljuhul jäisel teel, kus kõik külainimesed ääri-veeri liikusid, käisid meie mehed nagu jääd poleks olemaski. Ka jalgapanek, erinevalt algsetest kartustest, käib kiirelt ja mugavalt. Lubatud kehakaal on kuni 100 kg. Aga...

Nüüdseks on ilmnenud kõige hea

juures ka mõni "aga".

Esiteks esmases kohevas lumes vajusid need ehk 5-10cm vähem kui lihtsalt saapaga. Samas parem, kui mitte mi

dagi. Ja kui väike koorik peal, siis saabastes mees vajus ikka kohati vööni läbi lume. Räätsadega sai ikka rahuldavalt edasi.

Suurem miinus on nende räätsade plastmassist konstruktsioon, mis kahjuks jala alt ka järgi andis. Tänaseks päevaks on sinna saanud metallist tugevdused.

Kokkuvõttes võiks öelda, et kui nende räätsadega käia ainult lumel, siis ehk oleks ka see plastmass vastu pidanud. Aga meie tööga seoses satub igasugusele pinnasele ning tõonäoliselt kõvemal pinnasel - jäädes metallnaastudele kandma - andis keharaskusele järgi pehmem plastmass.

Hindadest

Mõni aeg tagasi sai pandud oma kodulehele üles info meie geodeesia hindade kohta. Eks ole ju tore uurida infot firma ja teenuste kohta kodulehelt ning siis saada ka infot teenuse hinnast? Sama meelt on ka inteneti turunduse spetsialistid. Ja kuigi meie erialal kongreetse hinna väljapanek on natuke keeruline, siis sai siiski see katsetus lõpuks ette võetud. Olgem ausad - mingi number on ikka olemas, mille suhtes hakkab kujunema edasine hind. Näiteks maal mõõdistuse hind alates 1000 kr/ha ei tähenda seda, et kõik tööd nii ongi. Aga lagedal põllul sellise hinnaga mõõdistada näiteks 10ha mõõtkavas 1:2000? Ja nagu hinnakirja lõpus on ka öeldud, siis alati tuleb arvestada "objekti iseloomu ja tellija soovidega". Aga mis sellest üldse siin kirjutada? See ju rohkem igaühe oma asi, kuidas ta kliente enda juurde meelitab ja kuidas reklaamib. Aga asi nimelt selles, et nende kolme nädala jooksul, millal on hinnad väljas olnud, on suurim tagasiside tulnud mõnede konkurentide poolt, kes leiavad, et hinnad on liiga odavad ja nii ei ole üldse ilus teha, et hinnad välja panna... Esimese poole kohta on juba eespool veide öeldud. Teise osa kohta, et meie erialal pole see sobiv... Aga miks mitte? Mille poolest meie eriala siis niipalju erinev on, et siin ei saa ja ei tohi mingit hinda välja panna? Ehk on siin tegemist väikese tagasihoidlikusega? Et ei julge panna. Või nähaksegi konkurenti seni omateada olnud hindadega? Eks see jäägu igaühe oma teha ja mõela - rahustuseks niipalju, et hetkel pole muud suuremat tormi järgnenud, aga heameel on näha, et keegi ka meie kodulehte külastab. 

Aga üks näitlik hind ka. Linna krunt 1800 krooni. Krundi suurus ca.600-800m². välitöödele kulub ca.3h ilma kaevude uurimiseta, kameraalile ca.2h. jäävad veel mõned kooskõlastused korjata, milleks kulub ka kokku ehk 1-2h ja peakski valmis olema. Ühemehe süsteemiga ja GPS-ga kombineerides mõõtes ja ise joonestades on ajakulu kokku ca 6-7h (no ütleme üks tööpäev - 8h) tööraha - 540 krooni.  Kui saaks teha iga päev ühe krundi, siis mina oleks hetkel rahul.

Ma olen alati olnud seda meelt, et geodeet on kõrgharidusega insener, kes peab oma töö eest saama normaalset tasu ning geodeedil peab olema aega oma tööd rahulikult ja täpselt teha, sest tehtud vead on pärast valusad nii tellijale kui ka tegijale. Kahjuks kipub meil hetkel vastupidi olema - aega ei ole ja raha ka ei taheta maksta. 

Seadused muutmisel

Umbes nädal tagasi tuli mulle meilile Eesti Geodeetide ühingust kiri. Kui esimese hooga arvasin, et tegu on meeldetuletusega EGÜ kevadkonverentsi asjus, siis täpsemal vaatamisel selgus, et hoopis midagi huvitavamat. Nimelt on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeeriumis käsil paar seaduse (määruse, korra) muudatust, mis vähemal või rohkemal määral puudutavat ka geodeesiat. Hea oli lugeda, et ministeeriumi inimesed olid küsinud ka geodeetide arvamust läbi EGÜ.  Muidu võib juhtuda nii, nagu loeme Notariseaduse paragrahvist 53, kus kirjas allkirja õigsuse tõestajad ning punkt 5-e alt võime lugeda: 5) vannutatud maamõõtja - piiriprotokollil ning kinnisasja piiri muutmiseks antud nõusolekul oleva allkirja õigsuse kinnitamisel; Siin on see koht, kus tahaks küsida, et kes on Eestis Vabariigis vannutatud maamõõtja? Selline isik eksisteeris viimati eelmise Eesti Vabariigi ajal...

Nüüd aga kutsuti üles avaldama oma ettepanekuid ja mõtteid, mida võiks nendes seadustes näha.  Seega, kui on kellelgi mingi idee või mõte, siis võiks sellest EGÜ-le teada anda (www.egu.ee).  Seadused (määrused), mis muutmisele lähevad on: "Ehituse omanikujärelvalve kord", "Nõuded ehitusprojektile", "Nõuded ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise mõõdistusprojektile" ning "Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded". EGÜ ootab ettepanekuid juba neljandaks märtsiks (2010), mis on küll kohe-kohe. 

Tegelikult võiks ka siis kirjutada, kui teema otseselt neid asju ei puuduta, aga on seotud geodeesia alaste probleemide, ettepanekute või muude ideedega. Saab sellisel viisil EGÜ teada probleemidest ja muredest ning ehk ka asjadest, mida mõne uue seaduse või korra muutmisel teaks juba arvesta. Minul on mõned mõtted ja kavatsen need teele panna... ja ehk ka siin mõnel teemal täpsemalt kirjutada.

GPS mõõdistuse areng oü WeW-s.

Tänaseks päevaks on paljudel firmadel kasutusel oma isiklikud GPS mõõdistus süsteemid. Ka meil on kaks reaalaja Leica GPS530 komplekti. Kui veel ligi 10 aastat tagasi oli vastavate süsteemide kasutamine liigne luksus, siis tänapäeval tundub, et ilma GPS-ta ei saa enam vähemalt maapiirkonnas konkurentsis püsida. Saab ju nende abil väikese vaevaga mõõta objektile koordineerimiseks vajalikud baasid või lagedama ala puhul teostada kohe kogu mõõdistus. Teine variant oleks tulla traditsioonilisel viisil tahhümeetria käiguga kuskilt polügonomeetriapunktidelt, aga see oleks tunduvalt aeganõudvam ning töömahukam. Aga ka GPS-mõõtmised arenevad edasi. Oli aeg, kui oldi rahul staatilisel viisil teostatud mõõtmistega ning hilisemate kameraalsete ümberarvutustega. Siis tuli reaal-aja GPS, mis annab kohe täpsed (teoreetiliselt alla sendimeetir täpsuse) koordinaadid objektil kätte ning väljas saab teostada koheselt ka vajadusel märkimistöid ning näitek piiripunkti kontrolli, kui koordinaadid olemas on. Ka tahhümeetriaga edasi minekuks mõõdetud baasidelt saab kohe sisestada õiged koordinaadid. Kameraalis saab seejärel suurema vaevata mõõdetud andmet konvertida otse joonestusprogrammi. 

Kui 6 aastat tagasi (2003) soetasime reaalaja GPS-i komplekti, siis tundus esmapilgul, et kõik on ideaalne - muudkui mine ja mõõda. Aga peagi selgus, et midagi oleks veel vaja... Nimelt eeldas GPS mõõdistus endiselt baasjaama (referentsjaama) kindelpunktile panekut ning sinna ka valvuri jätmist. Kui objektil baas maas, siis tuli teha lisasõit baaspunktil oleva jaama ja valvuri järele. Selline tegevus "röövis" endiselt ca. tund aega mõõdistusaega. Sealt hakkas mõte aerenema oma kindla baasjaama järele. Mujal maailmas arendati juba GPS-jaamade võrke, aga Eestis tundus see veel toona kauge tuleviku unistusena (aastal 2003). Oli küll jutte nendest, aga arvestades ühe jaama hinda, siis oleks eraettevõttele olnud selle arendus päris suur väljaminek. Lihtsam variant oli panna oma jaam kuskile turvalisse kohta üles ning teostada sealt mõõtmisi. Aga kuna ühe jaama tööpiirkond on ca.30km ümber baasjaama, siis päris statsionaarseks ei saanud ka üht seadet panna. Ja kaugemal oli endiselt valvurit vaja.

Umbes kolm aastat tagasi (2006) püstitas EMÜ oma õppehoonele püsiva GPS baasjaama ning ka meie saime sinna ühe telefoninumbri, et kasutada Tartu linna ümbruses seda jaama. See oli juba tuntav edasiminek. Nüüd võis sõita Tartu ümbruses otse objektile ning hakata koheselt mõõtma. Parematel päevadel sai maapiirkonnas piisava täpsuse (4-5cm) kätte ka kaugemal, kui 30km piir. Samas mujal Eestis tuli endiselt leppida oma baasjaama kasutamisega.

Samal ajal (või ka ehk natuke varem) hakkasid levima jutud GPS-püsijaamade võrkude arendamisest erinevate firmade poolt nii väiksemal kui ka suuremal kujul. Esimese tõsisema tulemuseni jõudis arvatavasti Geosoft oma GNSS püsijaamade võrguga, mis peaks kogu Eesti territooriumi katma.

Uute võrkude puhul on aga vanade reaalaja GPS süsteemide probleemiks GPRS ühendust pakkuvate mobiilseadmete puudumine seadmetes. Nimelt meie GPS530 Siemensi telefon toetab datakõnet, aga mitte GPRS ühendust, samas uued võrgud on üles ehitatud GPRS ühenduse teel parandite saamisele. GPRS-i puhul tuleb maksta andmemahu pealt vastukaaluks data-kõne minutihinnale. Seega selline süsteem on kasutajale odavam (ei maksa telefonikõne minutihinda ja hoolimata pidavast andmete liikumisest on nende maht väga väike) ning ei vaja eraldi numbrit igale sissehelistajale - tavakõne hõivab ju ühe sidekanali ja sellest tulenevalt ei pea teenuse pakkujal olema tervet rida sissehelistamist võimaldvaid telefone (iga datakõne vastuvõtmiseks peaks olema oma number vältimaks nö.andmete saamise "järjekordi"). Tõonäoliselt oleks ehk võimalik ehitada üles ka terminaal, mis võimaldaks analoogselt telefonihääletamissüsteemidega jagada ühele numbrile sissehelistavad kõned erinevate nö.alamnumbrite vahel - aga sellisel süsteemil ei oleks vist enam kaasaegseid seadmeid kasutades tulevikku. 

Kuidas siis saaksime edasi, et meie GPS süsteem oleks ka edaspidi nii öelda kaas-aegne?

Meie jaoks pole probleem mitte GPS seadmes endas vaid telefonis, mis on sinna külge ühendatud. Tänaseks päevaks paistab, et on olemas nii mõnigi lahendusevariant, mida lähiajal on plaanis proovida. Paari asja on ka proovitud, millest lähiajal on plaan põgus ülevaade anda.

Trimble väliarvuti TSC2 proovimine

Jätkuks eelnevale GPS-i teemale sai mõni aeg tagasi proovitud Trimble väliarvuti TSC2 kokkusobivust meil (Oü WeW-s) kasutusel olevate Leica mõõdistusseadmetega - tahhümeetrid, GPS-id.

Algne idee oli kasutada TSC2 väliarvutit meie Leica GPS-i juhtimiseks. Nimelt GPS 530 koplektis olev Siemens mobiiltelefon ei võimalda GPRS ühendust. Seega saab seda kasutada reaalajas mõõtmiseks ainult sissehelistamisega (datakõnega). See aga eeldab baasjaamas oma numbriga telefoni olemasolu ning lisaks kehtib kõneminuti hind. TSC2 kasutamisel oleks aga saanud kasutada tavalist mobiiltelefoni, mis siis oleks GPRS ühendusega andmevahetuse loonud. 

Kahjuks selgus pärast uurimist tõsiasi, et emb-kummast tingituna (Leica või Trimble) ei toeta väliarvuti GPS-i juhtimist. 

Hoolimata sellest tõsiasjast oli ühel päeval Hugo Toll Geosoftist koos väliarvutiga meie juures ning proovisime siis seda seadet Leica tahhümeetrite juhtimiseks. Umbes viis minutit uurimis ning kommunikatsiooniparameetrite paika panemist ja asi töötas. Võib öelda, et selle viie-kümne minutilise proovimise, katsetamise ning menüüdes liikumise juures sai selgeks ka TSC2-e loogika ning see ei paistnud eriti keeruline olevat. Hetkel sai proovitud TSC2 kokkusobivust Leica elektrontahhümeetriga TC805. Ainus asi, mida tuli tahhümeetri pealt muuta oli lasermõõtmisele üleminek. Samas sai väliarvuti sellest ilusti aru ning muutis ise vastavad parameetrid ära (prisma konstandi ning saua kõrguse nulliks). Saime ka väikse juhendi erinevate tahhümeetrite TSC2-e külge ühendamiseks. Selle jägi on ta enamuse Leica tahhümeetritega kokkusobiv ning lisaks veel enamuse tuntud tahhümeetrite tootjate toodanguga. Seega, kui kunagi peaks tunduma, et vana tahhümeetri programmid ja menüüd on ajast ja arust, siis võib mõelda esialgu lihtsalt väliarvuti juurdehankimisele. Kas see just Trimble peab olema, see jäägu igaühe enda otsustada. 

Ehitusseadusest geodeedile.

Korralik projekteerimislalus ehtisele või rajatisele eeldab objekti projekteerimispiirkonda jäävate maa-aluste kommunikatsioonide (maa-alused trassid) andmete olemasolu. Nende andmetega on meil teada lisaks objektil paiknevate torustike-kaablite asukohale ka trasside sügavus,  -materjal ja olemasolevate torude mõõdud. Trassiandmete teadasaamine aga eeldab piirkonnas olevate kaevude uurimist - ehk siis torude kõrguste, läbimõõtude mõõtmist ja kaevude seisukorra täpsustamist. Riigi- ja munitsipaalmaa osas ei tohiks probleeme olla, aga mida teha, kui oluline trass läheb läbi eravalduses oleva maa? Siis on maamõõtja tihti probleemi ees, et kuidas uurida seal asuvad kaevud, kui aed on ees ja kas omanik lubab? 

Kohe näide ka elust enesest, kus Tartu linnas tekkis probleem ühe kinnistu territooriumil paiknevate trassidega. Nimelt seoses kanalisatsioonitorustiku projekteerimisaluse koostamisega oli vaja uurida ka seda kinnistut läbivatel trassidel paiknevad kaevud. Trassid kuuluvad Tartu Veevärgile. Omanik aga hakkas kurjalt vastu ning ei lubanud seda teha. 

Nüüd lugedes Ehitusseadust jäi silma järgmine paragrahv

§14. Tehnovõrgud ja -rajatised

(1) Kinnisasja omanik peab lubama ehitada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, telekommunikatsiooni- või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab kinnisasja omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnovõrgu või -rajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha kinnisasja omanikuga eelnevalt kokku leppimata.

Vajalike tööde hulka võib lugeda ka seal paiknevate kaevude tehnilise seisukorra ja torude mõõtude ning sügavuse täpsustamist, ehk siis kaevude uurimist. Seega võiks siit järeldada, et kui anda omanikule ilusti teada teostatavatest töödest, siis ei tohiks olla ka probleeme nende trasside uurimisega. Samas - eks omanike ole igasuguseid ning vahel on ehk lihtsam ringi minna, kui seaduse järgi oma õigusi taga ajada.